Uuring: tervisekeskustes on hea töötada ja rahulolu on kasvutrendis

Võrreldes eelmise aastaga on mitmes olulises näitajas näha positiivset liikumist, mis kinnitab, et tervisekeskuste töökeskkond areneb järjepidevalt paremuse suunas.

Uuringu tulemused näitavad, et üldine rahulolu töökohaga on napilt kasvanud 7-pallilisel skaalal 5,9 punktilt 6,0 punktini. Tervisekeskuste toimimist hinnati keskmiselt 6,1 ning teenuste kvaliteeti 6,2 palliga, mis kinnitab, et töötajad näevad oma organisatsioone hästi toimivate ja professionaalsetena.

Töökohana soovitaks oma tervisekeskust tuttavatele 93% töötajatest ning töölt lahkumist on viimasel ajal kaalunud 15% vastanutest, mis on veidi vähem kui aasta varem. Need näitajad peegeldavad tugevat usaldust oma tööandja vastu ning kinnitavad, et tervisekeskustes nähakse oma tööd tähendusliku ja väärtuslikuna.

Töötajate avatud vastused annavad selge pildi sellest, mis teeb tervisekeskustest hea töökoha. Kõige sagedamini nimetati positiivsete teguritena tugevat kollektiivi, head meeskonnavaimu ja toetavaid kolleege.

Positiivsete tegurite hulgas tõusid esile ka selge töökorraldus, toetav juhtimine, kaasaegne töökeskkond, isikliku arengu võimalused ning töö sisuline tähendus.

„Uuring kinnitab, et tervisekeskustes on hea töötada. Meeskonnad hoiavad kokku ja teevad oma tööd pühendunult – inimesed saavad oma teadmisi kasutada ja areneda ning patsientidele pakutava abi kvaliteeti hinnatakse kõrgelt. See on väga oluline sõnum ajal, mil kogu esmatasand töötab suure surve all,“ ütles ETTKLi juhatuse liige Heidi Ait.

Ta lisas, et kui inimesed tunnevad end väärtustatuna ja töökorraldus on selge, on ka keeruliste päevadega lihtsam toime tulla. Samas ei saa mööda vaadata sellest, et töökoormus ja rahastus on jätkuvalt suured väljakutsed.

„Ükskõik, kui hea töökeskkonna olen juhina võimeline looma, tuleb kindla suurusega rahastatud meeskonnal ikka teha kogu töö ära. Suurenenud nõudlus teenuse järgi ei tähenda esmatasandil suuremat meeskonda ning nii nagu tagasiside ka ütleb, on töökoormus probleem aga tööandjana seda lahendada on väga piiratud võimalused nii ressurssi kui ka paindlikkuse osas,“ sõnas Ait.

Kõige sagedamini nimetati uuringus murekohtadena töökoormust, töökorraldust, juhtimisega seotud küsimusi ning stressi. Need teemad on olnud olulised ka varasematel aastatel, kuid mitmes neist on näha ka mõõdukat paranemist.

Töötajate ettepanekud keskendusid eelkõige juhtimise ja töökorralduse arendamisele. Kõige enam sooviti rohkem avatud suhtlust, selgemaid rolle ja vastutuse jaotust ning paremat infovahetust. Samuti peeti oluliseks tehnoloogiliste lahenduste arendamist ning piisava personali olemasolu, et töökoormus oleks jagatud õiglaselt ja jätkusuutlikult.

Ettevõtte tasandi hinnangutes paistsid silma töötajate kõrge kompetentsus ja pühendumus ning head töötingimused. Kaasaegseid töövahendeid ja tehnoloogiat hinnati jätkuvalt kõrgelt, mis toetab tervisekeskuste suutlikkust pakkuda kvaliteetseid teenuseid.

„Need tulemused näitavad, et oleme tervisekeskustes teinud pikaajaliselt õiget tööd ja investeeringuid organisatsioonide ehitamisel, et selle tulemuseni jõuda, samas oleme alles teekonna alguses ning töötame nii liidu kui ka iga tervisekeskuse tasandil sellega pidevalt edasi,“ lisas Heidi Ait.

Tervikuna näitavad tulemused positiivset arengusuunda. Samas kinnitavad tulemused ka seda, et keskuste vahel on erinevusi ning mitmes organisatsioonis on juba kujunenud väga hästi toimivad praktikad, millest teised saavad õppida.

ETTKL kasutab uuringu tulemusi tervisekeskuste arendamisel, parimate praktikate jagamisel ning ühtlasema kvaliteedi tagamisel üle Eesti. Uuringu eesmärk on toetada sellise töökeskkonna kujunemist, kus tervishoiutöötajad saavad oma tööd teha professionaalselt, väärikalt ja motiveeritult ning patsiendid saavad kindla ja järjepideva esmatasandi abi.

Uuringu viis läbi Rizoom Consulting OÜ ning selles osales 536 tervisekeskuste töötajat, vastanutest 52% olid õed, 28% arstid ja 19% teiste ametite esindajad. Uuringu tulemustega saab tutvuda siit.