Fotod: ETTKLi esimene konverents „Tervisekeskuste tulevik"

Suur tänu kõigile osalejatele, esinejatele, töötubade läbiviijatele ja kaasamõtlejatele! Tagasiside põhjal oli tegemist mitte lihtsalt sisuka, vaid ka ühendava kohtumisega – võimalusega rääkida asjadest ausalt ja tulevikku vaatavalt ning kaasates kõiki tervisekeskuse meeskonnaliikmeid.

Päev algas ülevaatega Sotsiaalministeeriumi suundadest esmatasandi arendamisel. Selge on see, et esmatasandi tervishoid on muutuste lävel. Sügisel esitleb Tervisekassa uut rahastusmudelit ja perearstilepingut – ajal, mil tervishoiutöötajate nappus, töökoormuse kasv ning patsiendiootused on suuremad kui kunagi varem.

Uue rahastusmudeli eesmärk on liikuda pearahapõhiselt süsteemilt eelarvepõhisele. Esialgse plaani järgi hakkab arvestus põhinema kolmel vanusegrupil (0–2, 3–6 ja 7+), mis jagunevad omakorda viide diagnoosigruppi (vastavalt 0, 1, 2, 3 ja 4+ kaasuvat haigust). Rohkemate haigustega patsiendid vajavad rohkem teenuseid ja kontakte, mis tähendab suuremat töömahtu ja kulu tervisekeskustele.

Konverentsil tõdesid riigiesindajad, et hästi toimivad tervisekeskused on esmatasandi nurgakivi. Samas töötavad paljud perearstid ja -õed jätkuvalt ülekoormusega – kuni kolm ületundi päevas (tutvu uuringuga siin). See ei ole jätkusuutlik ning rahastus peab olema tegelikkusega kooskõlas.

Aare Värk (Rizoom Consulting OÜ) esitles ETTKLi tellitud organisatsiooni- ja patsiendirahulolu uuringuid. Uuringud kinnitasid seda, mida me tegelikult teame: töötajad teevad oma tööd südamega, patsiendid hindavad seda, ent süsteemi sees vajatakse rohkem tuge. Töötajate rahulolu on kõrge, kuid koormus on suur. Patsientide rahulolu – 6,0 palli seitsmest – on samuti kõrge, kuid just siit paistab välja seos: parema patsiendikogemuse eelduseks on motiveeritud ja toetatud meeskond. Aga üldpilt on väga hea!

Muide, tähendusrikas märge ajalooraamatusse – esmakordselt on Eestis rohkem inimesi, kes kuuluvad tervisekeskuste nimistutesse, kui neid, kes ei kuulu. See on verstapost, aga mitte finiš.

Päeva lõpetasid praktilised töötoad, mille fookuses olid:

• perearsti vastutav roll tervisekeskuses;

• pereõe kui eriõe roll ja toimetulek keeruliste patsientidega;

• ämmaemandate oskuste ja pädevuse rakendamine tervisekeskustes;

• füsioterapeutide rõõmud ja väljakutsed tervisekeskuses;

• vaimse tervise meeskond ja koostöö tervisekeskuses.

Kõigis aruteludes kerkis esile üks ja sama sõnum: töökoormus ja vastutus on suur ning meie meeskondi on vaja veelgi tugevdada ning meeskonnaliikmetel on vaja hoobasid patsiendile parema teenuse pakkumiseks (nt e-konsultatsioonide võimalus füsioterapeutidele ja ämmaemandatele ning kokkulepitud keskusesisesed juhised patsiendikäsitluseks). Samuti on ilmne, et paljudel tervisekeskustel oleks vaja täiendavalt vähemalt üht õde juurde, kes saaks tegeleda vaimse tervise probleemidega – see roll on üha olulisem ning väärib ka vastavat rahastust. Lisaks on vaja üldarsti, kes saaks olla keskuses valvearsti rollis. Esmatasand ei vaja enam pelgalt tunnustust sõnades – vajame konkreetseid ja õiglaselt rahastatud lahendusi.

ETTKL jätkab samal ajal esmatasandi tervisekeskuste ja tervishoius töötavate spetsialistide huvide eest seismist. Konverentsi nädalal sai kinnitatud ka esmatasandi tervisekeskuste kvaliteedi tõstmiseks loodud uus standard. Uus kvaliteedistandard ei ole pelgalt dokument – see on tööriist, mille abil luua ühtne arusaam tervisekeskuste töökultuurist ja kvaliteedist, mis on üle Eesti kõikidele patsientidele ühtemoodi arusaadav, toetada meeskonnatööd ning tagada tervisekeskuse juhtimise järjepidev areng. Standardi rakendamise kaudu saab kokku hoida patsiendi aega ja vähendada tema jooksutamist, tagades optimaalse ajaga efektiivne ravitulemus esmatasandi tervisekeskuses

 Vaata fotosid siin.

 Fotograaf: Anniki Allvee